Peale tuld on mõistlik pöörduda vee poole, ilma milleta oleks tänapäeva energeetika täiesti mõeldamatu.

Veel siiamaani on vesi peamine termodünaamiline keha, mida kasutatakse soojuselektrijaamades – olenemata sellest, kas soojust toodetakse millegi põletamisel, tuumade lagunemisel või hoopis maa soojusest – kõige tihemini on just vesi see, mille paisumine ja kokkusurumine paneb liikuma turbiinid ja tootma generaatorid.

Lisaks sellele on vesi oluline ka soojussüsteemides. Kui katlamaja on kaugküttesüsteemi süda, siis torustik on selle veresooned ja vesi selle veri. Vesi on see, mis kannab soojuse katlast majadesse ja aitab soojaks teha meie toad.

Vaadates rohelisema tuleviku poole, on endiselt omal kohal ka vanad energia tootmise lahendused – vesirattad, millest hiljem arenesid välja hüdroturbiinid ja hüdroelektrijaamad.

Meil Eestis küll eriliselt suuri hüdroenergia kasutamise võimalusi pole, kuid tänu ühisele elektrisüsteemile on Põhjamaade hüdroenergia ka meile kättesaadav.

Järgmine ülesanne viibki meid Norrasse, Mardalsfosseni ja Mongefosseni jugade äärde, kus asub Grytteni hüdroelektrijaam. Seal mõlgutanud oma igapäevaste tegemiste kõrval igasuguseid mõtteid Håkon, kui ta parasjagu Romsdalshorni mäe jalamil matkas, kus avanes hea vaade ka elektrijaamale.

Håkoni teada peaks jaamas olema üks Peltoni tüüpi turbiin, mille võimsus on 144 MW. Et jaam asub mägedes saab see kasutada võimast langu – tervelt 953,4 meetrit!

Viimase suve madal veeseis mõjutas tugevalt ka elektri hinda ja seda sai tunda lisaks Norrale ka mujal Euroopas.

Vaadates kenasid jugasid jäi Håkon mõtlema…

1. Kui palju vett peaks turbiini läbima, et see töötaks täisvõimsusel, arvestades et kogu energia muundatakse kasulikuks tööks?
2. Kui suur oli jaama elektriline võimsus eelmisel suvel, kui vee vooluhulk oli vaid 20% täisvõimsuse vooluhulgast?
3. Teades, et Grytteni hüdroelektrijaama aastane elektritoodang on keskmiselt 548 GWh, siis kui suur on keskmine vee vooluhulk läbi turbiini?
4. Meenutades oma viimast reisi Eestisse tuli tal meelde ka Keila-Joa, kus oli üks imetilluke hüdroelektrijaam. Teades, et Keila-Joa lang on vaid 8,7 m ja vooluhulk vaid 5,5 m³/s, siis mitu korda on Keila-Joa hüdroelektrijaama võimsus väiksem Grytteni hüdroelektrijaama installeeritud võimsusest?
5. Mõeldes veel Eesti peale, kui suure osa kogu Eesti aastasest eletkritarbimisest suudaks Grytteni hüdroelektrijaam katta (2020 aasta andmete järgi)?

Oma vastuseid saad esitada kuni 13. märtsini kell 23.59 sellel lingil:

https://forms.gle/448wCUFQDgfEQjH3A

Head lahendamist!