Viimase teooriaülesande teemaks on taskukohasus, mis on just viimastel aastatel väga oluline, sest energiahinnad on olnud väga volatiilsed.

Eesti on osa üleeuroopalisest elektriturust. Eestis ja Balti riikides tegutseb elektribörs Nord Pool. Eesti elektri ja gaasi süsteemihaldur on Elering, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. Eleringi tegevust reguleerivad elektrituruseadus ja maagaasiseadus. Eleringi aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile.

Elering Live lehelt saab vaadata Eesti energiavoogusi – kust elekter tuleb ja kuhu läheb, börsihindasi, tarbimise ja tootmise andmeid : https://dashboard.elering.ee/et

Selleks, et aru saada kuidas kujuneb elektri börsihind tasub vaadata Eleringi videot: https://www.youtube.com/watch?v=FZoIRogAzmM&t=7s

Eesti elektriturul on kahte tüüpi teenusepakkujad 

  1. elektrimüüjad, kes elektrit müüvad 
  2. võrguettevõtted, kes elektri võrgu abil kohale toovad.

Energiateenuste pakkujate infot saab leida siit: https://estfeed.elering.ee/services/electricity-sellers

Kodutarbijana peame sõlmima võrguteenuse osutamiseks lepingu ning elektrimüüjaga lepingu elektri ostmiseks. Pakette on mitmesuguseid, mis sobivad erineva hinnariski taluvusega ja tarbimisprofiiliga inimestele.

Elektri eest tasudes on lisaks võrgutasule ja elektrihinnale veel ka taastuvenergiatasu ja elektriaktsiis. Taastuvenergia tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Elektriaktsiis on riigi poolt kehtestatud maks, millega maksustatakse tarbitud elektrienergiat. Alates 1. maist 2020. a on aktsiisimäär 0,001 eurot kilovatt-tunni kohta. 

Soojusenergia tootmiseks on mitmesuguseid lahendusi. 

Kortermajade puhul on peamiseks küttelahenduseks kaugküte ja eramajade puhul kasutatakse tahkekütust (nt puit, brikett, turvas jm sarnane). 

Täpsemat jaotust saab vaadata statistikaameti lehelt:

https://www.stat.ee/et/uudised/millega-koetakse-eesti-kodusid

Kaugküte tähendab, et soojust toodetakse keskselt – näiteks katlamajas või elektri ja soojuse koostootmisjaamas ning jaotatakse tarbijatele läbi jaotusvõrgu. Soojuse tootmiseks kaugküttes võib kasutada erinevaid kütuseid, näiteks gaas, hakkepuit, põlevkivi jne. Enamik kaugkütet tarbivaid kliente asuvad kaugkütte piirkondades. Need on piirkonnad, kus seadusega on kehtestatud, et soojuse varustamiseks kasutatakse kaugkütet ning muude kütteviiside kasutamine on piiratud. Üheks erandiks on kütusevaba taastuvatest allikatest toodetud soojusenergia. Kuna kaugkütte piirkonnas puudub vaba turumajanduslik olukord reguleerib soojuse hinda Konkurentsiamet. 

Kehtivad kaugkütte piirkondade soojuse hinnad on toodud: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/soojus/hindade-kooskolastamine

Eramajade puhul on tihti kasutusel mitmed küttelahendused – näiteks on olemas soojuspump ja ahi. Mitme kütteallika korral on võimalik vastavalt hinnale kasutada soodsamat küttelahendust. 

Info allikad:
Elering
Elektrilevi
Konkurentsiamet
Statistikaamet

Ülesanne:

  1. Mari ostis uue kodu. Võrguteenuse osutajaga on leping sõlmitud ja nüüd on Maril järgmise sammuna vaja välja valida elektripakett. 

Pakettide virrvarrist suudab Mari leida 4 pakkumist:

  • Börsipakett 1:
    Marginaal: –
    Kuutasu: 3 €
  • Börsipakett 2:
    Marginaal: 0,4 s/kWh
    Kuutasu: 1 €
  • Fikseeritud pakett 1:
    Elektri hind: 11 s/kWh
    Kuutasu: 1€
  • Fikseeritud pakett öö/päev
    Elektrihind päev 13 s/kWh
    Elektrihind öö 11 s/kWh
    Kuutasu 3 €

Kodu on 50 m2. Siiamaani on kütteks kasutatud ainult soojuspumpa, aga olemas on ka ahi. Kogu perioodi on kodu olnud kasutuseta. Soojuspumbaga on hoitud sees 18 kraadi ja lisaks töötas terve perioodi ka külmik võimsusega 200 W.  Kuuri ostetud kasepuude hind oli 99 €/m3 (ruumimeeter) ning kütteväärtus 1500 kWh/m3. Perioodi tarbimine on toodud SIIN.

  1. Kui palju kuluks elektrile iga paketiga? (12 punkti) (võtta arvesse ainult elektripaketti)
  2. Kui soojuspumba asemel oleks köetud ahjupuudega, mis oleks kütte hind? (5 punkti)
  3. Arutlusküsimus: kui sina oleks selle kodu omanik, siis millise paketi valiksid (100-300 sõna) (5 punkti)
  4. Mis oli kõige kõrgem elektrihind 2022. aastal igas Balti riigis ja millal? (3 punkti)

Vastuseid saab esitada kuni 19. november kell 23.59 lingil: https://forms.gle/V8F3HLRjqKDV3mao8