Esmaspäeval, 19. novembril rääkis PhD. Vladislav Mašatin neljanda põlvkonna kaugkütte rakendamise võimalustest Eestis.

Eestis on kaugküttega ühendatud üle 60% elanikkonnast, kuid tegemist on II põlvkonna kaugküttega. See tähendab, et soojuskandja on üle 100 kraadi. Tulevik liigub IV põlvkonna kaugkütte poole, mille puhul soojuskandja ei ole üle 60 kraadi ning kogu energia on genereeritud taastuvatest kütustest. Hetkel on mõned väiksed IV generatsiooni võrgud Taanis ning Rootsis.

Milles seisneb 4G olulisus? Vähenevad soojuskaod tootmisest tarbijani, võetakse kasutusele madala temperatuuriga jääksoojust, mis tekib paljudes protsessides iseenesest.

Miks ei lülitu olemasolev küte IV generatsiooni küttele? Üks oluline probleem seisneb selles, et olemasolevad majad on ehitatud põhimõttega, et radiaator kütab tuba. Radiaatorise läheb 70 kraadine vesi, kuid kui võrgus on maksimaalselt 60 kraadine vesi, tekib puudujääk. Lahenduseks peab ehitama uued majad põrandaküttega.

Vaata ettekannet:

4G kaugkütte rakendamine Eestis

Vaata ka 4GDH rahvusvahelise konverentsi ettekandeid Aalborg’ist. Eesti poolsed ettekanded olid järgmised:

• Igor Krupenski: Development prospects for small low-temperature district heating networks
• Anna Volkova: Development of a user-friendly mobile app for the 4th generation district
• Aleksandr Hlebnikov: Lowering supply temperatures and its impact on the district heating system component parameters. Case study: town of Maardu, Estonia