Igal aastal, inseneridepäeval, tunnustab pidulikult Eesti Inseneride Liidu (EIL) juhatus Eesti aasta inseneri. Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS) esitas aasta inseneri kandidaadiks Rain Veinjärve.

21.11.2016 valis EIL ESTIS-e kandidaadi Rain Veinjärve Eesti aasta inseneriks!

Enefit Energiatootmine AS-i arendusjuht Rain Veinjärv on kogu oma karjääri jooksul tegelenud suuremahuliste tehniliste projektide elluviimisega, mis on kõik andnud tohutu panuse Eesti energeetika jätkusuutlikkusse. Tema esimene mahukas projekt oli kahe põlevkiviploki moderniseerimine - Eesti elektrijaama 8. ja Balti elektrijaama 11. - mille tulemusena asendati vanad tolmpõletuskatlad uute efektiivsemate keevkihtkateldega.

Renoveerimistöödele järgnes 2009.-2012. aastal vanade plokkide karmistuvate keskkonnanõuetega kooskõlla viimise projekt, mille käigus said Eesti elektrijaama neli plokki endale SO2 ja NOx heitemete vähendamise seadmed. Arendustöö tulemusena on olnud võimalik nende energiaplokkidega toota põlevkivist elektrit ka pärast 1. jaanuarit 2016, kui hakkasid kehtima oluliselt rangemad heitmete normid. Paigaldatud väävli- ja lämmastikupüüdmise seadmete tulemusena on viimase viie aastaga väävliheitmed vähenenud kolm ning lämmastikuheitmed ligi kaks korda. Tänu sellele on nende energiaplokkidega võimalik toota põlevkivist elektrit ka pärast 1. jaanuari 2016.

Paralleelselt deSOx ja deNOx projektidega on Rain algusest peale tegelenud Auvere elektrijaama rajamise projekti elluviimisega. Tänu tema väga suurtele tehnilistele teadmistele ja projektijuhtimise kogemustele on Eesti riik saamas endale kõige kõrgema elektrilise kasuteguriga 300 MW-se tootmisseadme, mis võimaldab tulevastel põlevedel toota keskkonnasäästlikult elektrit põlevkivist ja põlevkivi ning biomassi, turba ja uttegaasi segudest. Lisaks vedas Rain biomassi kütuseetteande rajamist Balti Elektrijaamale, mis võimaldab ka seal kuni pool kütusest puiduhakke või turvasega asendada. Auvere elektrijaama käivitumisel saab samuti tänu kõrgemale kasutegurile aastas kokku hoida ligikaudu üks miljon tonni põlevkivi ja vähendada 50% tolmuheitmeid. Tänu Raini juhitud meeskonna tööle on täna Eesti riigil endiselt võimalik kasutada ca 2000 MW põlevkivivõimsust, sellest ca 1300 MW ka peale 2023. aastat.

Selgitus: 2200 MW on koos Auverega brutovõimsust, vastavalt 2016 Eleringi Varustuskindluse Aruandele on 1947 MW netovõimsust. Peale 2023. saab töötada 3 CFB ja 4 deSOx+deNOx PC plokki kogunetovõimsusega 1332 MW.

LinkedIn: Rain Veinjärv